jaanuspi blog

Toon oma kasutatavuse näideteks TalTechi ja Tartu Ülikooli veebilehe. Otsides sobivat eriala ülikoolis, sai mõlemal veebilehel aega viidetud. Kasutatavust võrdlen just erialade ja õppekavade otsimise vaatenurgast, Jakob Nielsen'i 5 punkti alusel.   https://taltech.ee/ õpitavus - Veebilehe ülemisel ribal on erinevad märksõnad, millest esimene "sisseastuja". Sellest avaneb väike menüü, kus saad valida millisel tasemel õpet soovid uurida. Sama menüü laieneb erinevate valikutega, millest üks on "bakalaureuseõppe erialad". See viib eraldi alamlehele, kus igal erialal on omakorda alamleht, kus saad selle-spetsiiflist informatsiooni, sh õppekava. tõhusus - Kõigi bakalaureuseõppe erialadeni jõudmiseks kulus 3 klikki. Sealt edasi õppekavani 2 klikki. meeldejäävus - Kuna märksõnad on väga selged, siis ei pea midagi otseselt meelde jätma. Menüüriba kasutamine jääb üsna kergelt meelde. vead - Kasutaja võib alammenüüst valida kogemata vale valiku, mille parandab üks klikk

Linux Mint arendusmudel Mint on populaarne Debianil ja Ubuntul põhinev Linuxi distributsioon . Selle üheks sihiks on olla kogukonna juhitud (community driven) projekt - Minti kasutajaid julgustatakse andma tagasisidet, et nende ideid saaks kasutada OSi täiustamiseks. Minti arendus sai alguse ühest prantsuse mehest Clement Lefebvre . Ta kirjutas artikleid, ülevaateid ja õpetusi Linuxi teemadel, ning aegamisi mõistis ta järjest rohkem, mida kogukond ootab ühelt distributsioonilt . August 2006 tuli välja Linux Mint 1.0, ning aastaks 2007 oli see piisavalt populaarne, et arenduseks pandi kokku tiim. Praeguseks hetkeks on loodud erinevad alamtiimid suures projektis, on eraldi arendajad, administratiivsed tegelased, disainerid jne. Projekti võiks nimetada katedraalitüüpi, kuna sellel on olemas väga kindel visioon, mis on Linux Mint, ning samuti on sellega seotud kindel meeskond. Väljalasketsükkel võiks olla midagi sarnast sammsammulise ja iteratiivse mudeliga - lastakse välja üks suur vers