jaanuspi blog

Tallinna Keskraamatukogu ja e-raamatukogu ELLU Juba mõnda aega on Tallinna Keskraamatukogul võimalus e-raamatute laenutamiseks. Seda saab teha läbi ellu.keskraamatukogu.ee veebilehe, kus saab ligi hulganisti eriliiki teostele, millest enamik on ka eesti keeles.  Kõik raamatud on jagatud viie põhilise žanri vahel: lastekirjandus, noortekirjandus, ilukirjandus, teadmiskirjandus ja koomiksid. Kokku on hetkel laenutamiseks saadaval (21.02.2023) 2609 erinevat e-vormis kirjandusliku teost. Otsides raamatuid näiteks Apollo e-raamatute TOP 100 alusel, siis saadavus ELLUs on üsna nii ja naa. Tuntumad moodsad teosed on saadaval vahelduva eduga. Näiteks on olemas "Nullpunkt" ja "Mees, kes teadis ussisõnu" koos teiste Kivirähi teostega. Samas Mihkel Raua elulugudest on saadaval ainult kaks raamatut, ning kumbki neist pole "Musta pori näkku". Eks kindlasti omad põhjused, miks nõnda on. Uuemaid, pisut nõutumaid raamatuid nagu näiteks Lembit Ulfsaki lugu, ka siin ei ole

Arvutivõrkude füüsiline kiht Huvitav on teada, et 3 põhilist meediumit, mida mööda veebis meie paketid liiguvad, on samad olnud juba kogu interneti aegade algusest saadik. ARPANETis liikusid esimesed teele saadetud andmed mööda telefoniliine, ehk kaablit. ALOHANETist sai alguse WiFi, ehk suhtlus kasutades raadiolaineid. ARPANETi projekti raames tekkis ka SATNET, mille eesmärk oli kasutada TCP/IP protokolli üle satelliitside. Kõik see toimus 70' alguses, ning kümnendi lõpuks oli saadetud ka esimesed paketid üle kõigi kolme võrgu.  Arengut igal kolmel meediumil on ikkagi olnud. Algusaegadel tähendas mööda koaksiaalkaablit info saatmine kiirust alates mõnekümnest kbit/s. Tänapäeval suudetakse sellest pigistada juba mitusada mbit/s. Rääkimata sellest, et võrgus olevaid seadmeid on tänapäeval põhimõtteliselt lõpmatult. Lisaks on veel olemas ka keerdpaar- ning optilised kaablid, tänu millele on meie koduneti kiirused sellised, millest 70' alguses ei osanud ükski progeja äkki veel uni

Sketchpad   Sketchpad on joonestusprogramm, mille lõi Ivan Sutherland oma doktoritöö tegemise ajal. Vaadates ajas tagasi, seda sõna-otseses mõttes tänu filmitehnikale, näeme aga et ideed mida selle leiutisega tutvustati, ei pane alused mitte ainult CAD-programmidele, vaid kogu tänapäeva arvutitega suhtlemise põhimõtetele. Aastal 1963 MIT Lincoln Laboratory's, kui tuldi filmima telesaadet Sketchpadi kohta, kasutatati programmi jooksutamiseks arvutit TX-2. Arvuti oli tohutult suur ka isegi 60'te standardite järgi, kuid selle kasutamine oli suhteliselt sarnane tavalisele koduarvutile. Istusid ekraani taga ja nokitsesid millega iganes soovisid. Vahe oli vaid selles, et arvuti kasutamiseks pidid aja broneerima, kui vabu aegu muidugi üldse oli. Härra Sutherlandi broneering oli tihti kell 03:00-06:00 "hommikul". Äkki oli TX-2 suurusel ka väike pluss, tänapäeva läppar ümber läinud kohvitassi vist üle ei elaks. :) Tehtud demos on näha arvuti küljes nuppe, lüliteid ja o