Noppeid IT ajaloost

Sketchpad 

Sketchpad on joonestusprogramm, mille lõi Ivan Sutherland oma doktoritöö tegemise ajal. Vaadates ajas tagasi, seda sõna-otseses mõttes tänu filmitehnikale, näeme aga et ideed mida selle leiutisega tutvustati, ei pane alused mitte ainult CAD-programmidele, vaid kogu tänapäeva arvutitega suhtlemise põhimõtetele.

Aastal 1963 MIT Lincoln Laboratory's, kui tuldi filmima telesaadet Sketchpadi kohta, kasutatati programmi jooksutamiseks arvutit TX-2. Arvuti oli tohutult suur ka isegi 60'te standardite järgi, kuid selle kasutamine oli suhteliselt sarnane tavalisele koduarvutile. Istusid ekraani taga ja nokitsesid millega iganes soovisid. Vahe oli vaid selles, et arvuti kasutamiseks pidid aja broneerima, kui vabu aegu muidugi üldse oli. Härra Sutherlandi broneering oli tihti kell 03:00-06:00 "hommikul". Äkki oli TX-2 suurusel ka väike pluss, tänapäeva läppar ümber läinud kohvitassi vist üle ei elaks. :)

Tehtud demos on näha arvuti küljes nuppe, lüliteid ja ostsilloskoopi. Et skoobile joonistada, kasutati valguspulka. Seda ekraani lähedal hoides, tekkis sinna ristike, umbes nagu kursori eest. Üsna sarnaselt tänapäevale, said sellega ekraanile "venitada" sirgeid jooni, teha kindla raadiusega ringe ja muud sarnast. Äge, kuid mitte veel kõik. Kui saatejuht küsib, kui suur on paber siin skoobi sees, mainib Timothy Johnson (põhiline demo läbiviija) midagi windowitest. Akna sees saad sa paberil zoomida sisse ja välja. Paber ise on umbes 2 miili pikk ja lai. Lisaks saad sa seda ka salvestada ja luua uusi. Samuti, kui oled ühes kohas midagi valmis joonistanud, saad sa seda kopeerida lihtsasti teistele paberitele. Copy-Paste. Sellele veel omakorda lisaks, kui sa esialgset kujundit kuskil muudad, kajastub see ka kohe igalpool mujal. Demonstreeritakse palju igasuguseid joonte ja kujundite manipuleerimise viise, mida ei pruugi isegi MS Paintis kohe leida. Räägitakse ja näidatakse ka 3D kujundeid, eelkõige mingite füüsiliste detailide lihtsamaks joonestamiseks.

Minu arvates aga kõige huvitavam demonstratsioon toimub demo lõpus, kus Dr Lawrence Roberts näitab ekraanil midagi sarnast elektroonika loogikaskeemidele. Skoobi peal on näha midagi, mille nimi on Flow Chart. Täpsemalt selgitades tuleb välja, et joonisel on erinevad käsud arvutile, mida saab kompileerida otse programmiks ja seda arvutis ka kasutada!

Viited:

https://www.youtube.com/watch?v=6orsmFndx_o

https://www.ll.mit.edu/sites/default/files/page/doc/2018-05/LookingBack_19_1.pdf

Sega Channel

Teenus, mis küsib iga kuu mõned eurod, andes vastutasuks sulle kuhjaga meelelahutust enda aja sisustamiseks (või raiskamiseks), on suhteliselt tavaline nähtus. Sega Channel oli teenus Sega poolt mänguritele, kes soovisid iga kuu ligipääsu erinevatele mängudele enda Sega Mega Drive konsooli peal, kuid seda aastal 1994. Mängud, mille variatsioon tihti ka muutus, saadeti konsoolile läbi kaabeltelevisiooni. Selleks, et olla kõvem tüüp kui su sõber, olid olemas isegi Sega Channel Exclusive mängud. Mis seal täpselt toimus, on tegelikult suhteliselt müsteeria. Interneti kui sellist siis otseselt ei olnud, ning päriselt "edukas" oli see ainult USA's. Selle põhjuseks võib olla, et USA oli ainuke riik, kus mängude jagamine toimus automatiseeritult, läbi Galaxy 7 satelliidi. Sega saatis sinna oma mängud ning see omakorda need edasi USA operaatoritele. Selline pull kestis aga ainult 4 aastat (1994-1998), põhimõtteliselt kuna Galaxy 7 oli aastaks 2000 meie orbiidilt lahkunud. :) Teenuse hind USA's oli $12.95 kuus, ühekordse aktiveerimistasuga $25.

Viited:

https://segaretro.org/Sega_Channel#History

Necomimi

Necomimi on kommunikatsiooni-vahend, mis kasutab ajulaineid. Antud seade aitab sul väljendada erinevaid emotsioone ja mõtteid, ilma ühtegi sõna ise lausumata. Kõlab päris peenelt? Ehk kõlavad hästi ka kassikõrvad, mis teistele sinu siseelu kergemini arusaadavaks teevad. :) Nunnu!

NB: Ülemõtlejatel on soovitus enda necomimiga tellida ka ekstra patareid!

Viited:

https://necomimi.shop/en

https://www.youtube.com/watch?v=VjtIuKlj8Rk

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Litsentsid ja autoriõigus

EULA EULA ehk end-user license agreement on kokkulepe tarkvara tootja ja kasutaja vahel, mille järgselt ei tohi programmi levitada ühelgi viisil, mis toob tulu kasutajale kuid mitte tarkvara tootjale. Lepingus on kirjas ka punktid tootja kaitseks, et poleks näiteks võimalik kaevata firmat kohtusse, kui antud programm jooksutab kasutaja arvuti kokku. Tegu võib olla väga mahuka ning keeruliselt sõnastatud dokumendiga. Arvan, et sellist lepingut oleks hea kasutada, kui tegu on äriliseks kasutuseks mõeldud tarkvaraga või näiteks spetsiaalse tellimusega. See annab võimaluse tootjana kontrollida, kes ja kus võib sinu tarkvara kasutada, ning selleläbi hoida paremini enda firma üleüldisi tõekspidamisi kasumi teenimiseks. Teoorias võiks suletud lähtekood luua rohkem mitmekesisust ja konkurentsi turul, kuid praktikas soodustab vist pigem monopoliseerumist. Kindlasti ei ole ma nõus, kui mõnda säärast lõputut lepingut, mida on keeruline hoomata, kasutatakse ära inimeste nuhkimiseks ja muude eba-ee...
Lisateave

Tarkvara arendus- ja ärimudelid

Linux Mint arendusmudel Mint on populaarne Debianil ja Ubuntul põhinev Linuxi distributsioon . Selle üheks sihiks on olla kogukonna juhitud (community driven) projekt - Minti kasutajaid julgustatakse andma tagasisidet, et nende ideid saaks kasutada OSi täiustamiseks. Minti arendus sai alguse ühest prantsuse mehest Clement Lefebvre . Ta kirjutas artikleid, ülevaateid ja õpetusi Linuxi teemadel, ning aegamisi mõistis ta järjest rohkem, mida kogukond ootab ühelt distributsioonilt . August 2006 tuli välja Linux Mint 1.0, ning aastaks 2007 oli see piisavalt populaarne, et arenduseks pandi kokku tiim. Praeguseks hetkeks on loodud erinevad alamtiimid suures projektis, on eraldi arendajad, administratiivsed tegelased, disainerid jne. Projekti võiks nimetada katedraalitüüpi, kuna sellel on olemas väga kindel visioon, mis on Linux Mint, ning samuti on sellega seotud kindel meeskond. Väljalasketsükkel võiks olla midagi sarnast sammsammulise ja iteratiivse mudeliga - lastakse välja üks suur vers...
Lisateave

Teistmoodi IT

Eesti kui digiriik peaks kindlasti võimaldama igal enda kodanikul ühiskonna elust osa võtta. Kui üldine norm on võimalikult palju teha läbi e-lahenduste, siis on oluline ka neile lahendustele suhteliselt vaba ligipääs. See tähendab näiteks võimalust e-hääletada, toimetada eesti.ee portaalis, aga ka kasutada kullerteenuseid ja sotsiaalmeediat, kõike ilma suurtemate ebamugavusteta. Ma arvan, et suure kasutajaskonnaga riigi infotehnoloogiliste teenuste arendamisesse peaks suhtuma, nagu võiks suhtuda näiteks tavalise toidupoe arendamisesse. Poele peab olema ligipääs nii kaubavedajatel kui ka ostlejatel, sealhulgas ka nt liikumispuudega inimestel. Poest peaks olema võimalus igal ostlejal soovitud kaup kätte saada, sõltumata tema pikkusest, suhtlemisvõimekusest või tehnoloogilistest teadmistest. Pood peaks pakkuma lisaväärtust kogukonnale, näiteks uued töökohad, sh sellised mida saab teha ka erivajadustega inimene. Pood peab olema turvaline, ehk ei varise kokku ning õnnetuse korral on võimal...
Lisateave