Eesti Infoühiskonna arengukava SWOT-analüüs

 https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030

 

Tugevused:

  • Paindlikus ja kiire reageerimisvõime - Programm luuakse 4 aastaks ja uuendatakse kord aastas.

Nõrkused:

  • Riigi toimimise keerukus - Digiteenuste keerukus nende arendamisel ja haldamisel.

Võimalused:

  • Hea arengupind -  Varasemalt loodud tingimused uute lahenduste loomiseks, ahvatlev ka Eesti välistele tegijatele.
  • Mugav ja lihtne ettevõtlus - Digilahenduste kasutamine eraisiku ja ettevõtja rollis.

Ohud:

  • Liigne sõltuvus digilahendustest - Uued tehnoloogiad või vead praegustes võivad avaldada väga suurt mõju kogu riigile.
  • Sotsiaalne surve - Igaüks ei soovi olla osa tehnoloogiarahvast. Mõttesuunad ja inimeste väärtused võivad muutuda digimaailmale vastuoluliseks.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Litsentsid ja autoriõigus

EULA EULA ehk end-user license agreement on kokkulepe tarkvara tootja ja kasutaja vahel, mille järgselt ei tohi programmi levitada ühelgi viisil, mis toob tulu kasutajale kuid mitte tarkvara tootjale. Lepingus on kirjas ka punktid tootja kaitseks, et poleks näiteks võimalik kaevata firmat kohtusse, kui antud programm jooksutab kasutaja arvuti kokku. Tegu võib olla väga mahuka ning keeruliselt sõnastatud dokumendiga. Arvan, et sellist lepingut oleks hea kasutada, kui tegu on äriliseks kasutuseks mõeldud tarkvaraga või näiteks spetsiaalse tellimusega. See annab võimaluse tootjana kontrollida, kes ja kus võib sinu tarkvara kasutada, ning selleläbi hoida paremini enda firma üleüldisi tõekspidamisi kasumi teenimiseks. Teoorias võiks suletud lähtekood luua rohkem mitmekesisust ja konkurentsi turul, kuid praktikas soodustab vist pigem monopoliseerumist. Kindlasti ei ole ma nõus, kui mõnda säärast lõputut lepingut, mida on keeruline hoomata, kasutatakse ära inimeste nuhkimiseks ja muude eba-ee...
Lisateave

Tarkvara arendus- ja ärimudelid

Linux Mint arendusmudel Mint on populaarne Debianil ja Ubuntul põhinev Linuxi distributsioon . Selle üheks sihiks on olla kogukonna juhitud (community driven) projekt - Minti kasutajaid julgustatakse andma tagasisidet, et nende ideid saaks kasutada OSi täiustamiseks. Minti arendus sai alguse ühest prantsuse mehest Clement Lefebvre . Ta kirjutas artikleid, ülevaateid ja õpetusi Linuxi teemadel, ning aegamisi mõistis ta järjest rohkem, mida kogukond ootab ühelt distributsioonilt . August 2006 tuli välja Linux Mint 1.0, ning aastaks 2007 oli see piisavalt populaarne, et arenduseks pandi kokku tiim. Praeguseks hetkeks on loodud erinevad alamtiimid suures projektis, on eraldi arendajad, administratiivsed tegelased, disainerid jne. Projekti võiks nimetada katedraalitüüpi, kuna sellel on olemas väga kindel visioon, mis on Linux Mint, ning samuti on sellega seotud kindel meeskond. Väljalasketsükkel võiks olla midagi sarnast sammsammulise ja iteratiivse mudeliga - lastakse välja üks suur vers...
Lisateave

Teistmoodi IT

Eesti kui digiriik peaks kindlasti võimaldama igal enda kodanikul ühiskonna elust osa võtta. Kui üldine norm on võimalikult palju teha läbi e-lahenduste, siis on oluline ka neile lahendustele suhteliselt vaba ligipääs. See tähendab näiteks võimalust e-hääletada, toimetada eesti.ee portaalis, aga ka kasutada kullerteenuseid ja sotsiaalmeediat, kõike ilma suurtemate ebamugavusteta. Ma arvan, et suure kasutajaskonnaga riigi infotehnoloogiliste teenuste arendamisesse peaks suhtuma, nagu võiks suhtuda näiteks tavalise toidupoe arendamisesse. Poele peab olema ligipääs nii kaubavedajatel kui ka ostlejatel, sealhulgas ka nt liikumispuudega inimestel. Poest peaks olema võimalus igal ostlejal soovitud kaup kätte saada, sõltumata tema pikkusest, suhtlemisvõimekusest või tehnoloogilistest teadmistest. Pood peaks pakkuma lisaväärtust kogukonnale, näiteks uued töökohad, sh sellised mida saab teha ka erivajadustega inimene. Pood peab olema turvaline, ehk ei varise kokku ning õnnetuse korral on võimal...
Lisateave