Litsentsid ja autoriõigus

EULA

EULA ehk end-user license agreement on kokkulepe tarkvara tootja ja kasutaja vahel, mille järgselt ei tohi programmi levitada ühelgi viisil, mis toob tulu kasutajale kuid mitte tarkvara tootjale. Lepingus on kirjas ka punktid tootja kaitseks, et poleks näiteks võimalik kaevata firmat kohtusse, kui antud programm jooksutab kasutaja arvuti kokku. Tegu võib olla väga mahuka ning keeruliselt sõnastatud dokumendiga.

Arvan, et sellist lepingut oleks hea kasutada, kui tegu on äriliseks kasutuseks mõeldud tarkvaraga või näiteks spetsiaalse tellimusega. See annab võimaluse tootjana kontrollida, kes ja kus võib sinu tarkvara kasutada, ning selleläbi hoida paremini enda firma üleüldisi tõekspidamisi kasumi teenimiseks. Teoorias võiks suletud lähtekood luua rohkem mitmekesisust ja konkurentsi turul, kuid praktikas soodustab vist pigem monopoliseerumist. Kindlasti ei ole ma nõus, kui mõnda säärast lõputut lepingut, mida on keeruline hoomata, kasutatakse ära inimeste nuhkimiseks ja muude eba-eetiliste eesmärkide saavutamiseks.

GNU GPL

GNU GPL annab võimaluse kasutajal ka omandatud tarkvara muuta ja ise levitada. Sellise lepinguga on lähtekood avatud, ning iga tuletatud versioon kannab edasi ise sama lepingut (copyleft). See muudab loodud tarkvara igavesti vabalt kasutatavaks. Vaba all on mõeldud, et sa võid tarkvara levitada ja müüa, sul on õigus selle lähtekoodile, sa võid seda muuta või kasutada teistes vabades tarkvarades, ning et sa oled nendest kõigist õigustest ka teadlik.

Arvan, et sellist lepingut on mõistlik kasutada, kui soovid et sinu tegevus oleks võimalikult läbipaistev. Samuti, kui tunnetuslikult oleks sinu programmist kasu ka paljudele teistele, ning sa ei pea tähtsaks ilmtingimata enda käes ohjade hoidmist. Negatiivne külg võib olla, et vaba tarkvara ongi loodud vabaks kasutamiseks - kasutuse eesmärgid ei pea ühtima esialgse looja omadega. Näiteks küberkaitseks loodud tööriista võiksid kasutada ka ründajad.

BSD litsents

Muutes või levitades BSD litsentsiga tarkvara, on sul kaks põhilist nõuet, mis tarkvaraga alati kaasas peavad käima: litsents selle täies vormis ja algne autoriõiguse teatis.

“Copyright (c) $YEAR $OWNER, All rights reserved.” 

BSD litsentsiga tarkvara võid sa muuta, uuendada ja müüa enda tarkvara sees. Seda oleks hea kasutada neil, kellel pole palju nõudeid ning soovivad midagi, mida on lihtne implementeerida, jättes sellejuures siiski endale autoriõigused.



Viited:

https://www.upcounsel.com/eula-agreement

https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.en.html

https://fossa.com/blog/open-source-software-licenses-101-bsd-3-clause-license/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Eetika ja IT

Arvan, et tehnoloogiale ei saa panna eetilist või ebaeetilist silti. Kapis seisev haamer võib iseeneses olla tükk metalli ja puitu, kuid saab analüüsida, kas selline tööriist võetakse kasutusele eetilistel kavatsustel või mitte. OpenAI visioon on tagada, et AGI (artificial general intelligence) oleks kasulik kogu inimkonnale. Nad usuvad, et parim viis AGI maailmani tuua, on luues järjest võimsamaid süsteeme, mida võetakse kasutusele päris inimeste poolt reaalses maailmas. Selliselt on võimalik inimestel kohaneda sarnaste tehnoloogiatega, teha vastavaid regulatsioone, tekitada arutelusid, jne. Kas uue tehnoloogia loomine, mille mõju ei oska keegi päriselt veel hinnata, on piisavalt eetiline eesmärk, kui selle raames loodud süsteeme kasutataks näiteks massilise järelvalve või inimeste manipuleerimise jaoks? Saaks ka analüüsida, kas säärane tööriist soodustab ja hõlbustab inimestes ebaeetlist käitumist. GPT-4 mudelit proovitakse kasutada näiteks Duolingos ja Khan Academys interaktiivsemak
Lisateave

Tarkvara arendus- ja ärimudelid

Linux Mint arendusmudel Mint on populaarne Debianil ja Ubuntul põhinev Linuxi distributsioon . Selle üheks sihiks on olla kogukonna juhitud (community driven) projekt - Minti kasutajaid julgustatakse andma tagasisidet, et nende ideid saaks kasutada OSi täiustamiseks. Minti arendus sai alguse ühest prantsuse mehest Clement Lefebvre . Ta kirjutas artikleid, ülevaateid ja õpetusi Linuxi teemadel, ning aegamisi mõistis ta järjest rohkem, mida kogukond ootab ühelt distributsioonilt . August 2006 tuli välja Linux Mint 1.0, ning aastaks 2007 oli see piisavalt populaarne, et arenduseks pandi kokku tiim. Praeguseks hetkeks on loodud erinevad alamtiimid suures projektis, on eraldi arendajad, administratiivsed tegelased, disainerid jne. Projekti võiks nimetada katedraalitüüpi, kuna sellel on olemas väga kindel visioon, mis on Linux Mint, ning samuti on sellega seotud kindel meeskond. Väljalasketsükkel võiks olla midagi sarnast sammsammulise ja iteratiivse mudeliga - lastakse välja üks suur vers
Lisateave

Teistmoodi IT

Eesti kui digiriik peaks kindlasti võimaldama igal enda kodanikul ühiskonna elust osa võtta. Kui üldine norm on võimalikult palju teha läbi e-lahenduste, siis on oluline ka neile lahendustele suhteliselt vaba ligipääs. See tähendab näiteks võimalust e-hääletada, toimetada eesti.ee portaalis, aga ka kasutada kullerteenuseid ja sotsiaalmeediat, kõike ilma suurtemate ebamugavusteta. Ma arvan, et suure kasutajaskonnaga riigi infotehnoloogiliste teenuste arendamisesse peaks suhtuma, nagu võiks suhtuda näiteks tavalise toidupoe arendamisesse. Poele peab olema ligipääs nii kaubavedajatel kui ka ostlejatel, sealhulgas ka nt liikumispuudega inimestel. Poest peaks olema võimalus igal ostlejal soovitud kaup kätte saada, sõltumata tema pikkusest, suhtlemisvõimekusest või tehnoloogilistest teadmistest. Pood peaks pakkuma lisaväärtust kogukonnale, näiteks uued töökohad, sh sellised mida saab teha ka erivajadustega inimene. Pood peab olema turvaline, ehk ei varise kokku ning õnnetuse korral on võimal
Lisateave