Postitused

Eetika ja IT

Arvan, et tehnoloogiale ei saa panna eetilist või ebaeetilist silti. Kapis seisev haamer võib iseeneses olla tükk metalli ja puitu, kuid saab analüüsida, kas selline tööriist võetakse kasutusele eetilistel kavatsustel või mitte. OpenAI visioon on tagada, et AGI (artificial general intelligence) oleks kasulik kogu inimkonnale. Nad usuvad, et parim viis AGI maailmani tuua, on luues järjest võimsamaid süsteeme, mida võetakse kasutusele päris inimeste poolt reaalses maailmas. Selliselt on võimalik inimestel kohaneda sarnaste tehnoloogiatega, teha vastavaid regulatsioone, tekitada arutelusid, jne. Kas uue tehnoloogia loomine, mille mõju ei oska keegi päriselt veel hinnata, on piisavalt eetiline eesmärk, kui selle raames loodud süsteeme kasutataks näiteks massilise järelvalve või inimeste manipuleerimise jaoks? Saaks ka analüüsida, kas säärane tööriist soodustab ja hõlbustab inimestes ebaeetlist käitumist. GPT-4 mudelit proovitakse kasutada näiteks Duolingos ja Khan Academys interaktiivsemak

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Manipulatsioon - social engineering - tehnosotsiaalne sahkerdamine Palju räägitakse, et igasuguse IT-süsteemi kõige nõrgem lüli on ikka inimene. Tuleb välja, et nende inimestega sahkerdamine on ka täiesti omaette eriala. DEF CON on USA's toimuv iga-aastane häkkerikonverents, mille raames toimub ka Social Engineering Capture the Flag (SECTF) võistlus. Võistlusel on kaks osa:  1. Sul on kolm nädalat aega teostada OSINT ( open-source intelligence ) uuringut ette-antud firma kohta. Open-source all on mõeldud siinkohal, et sa võid kasutada kõiki avalike infoallikaid (nt google), ehk kõike mis on kättesaadav tavalisest veebist, ning kirjutama aruande informatsiooni kohta mida leiad. Flagid on selles võistluses kindlad tükid infot, mida sinult küsitakse. 2. Eduka aruande korral kutsutakse sind konverentsile, kus lastakse publiku ees sul teha 20 min telefonikõnesid samale firmale, kasutades infot mida enne kogusid. Siinkohal on eesmärk saada samad tükid infot ( flagid) läbi telefonikõne,

Teistmoodi IT

Eesti kui digiriik peaks kindlasti võimaldama igal enda kodanikul ühiskonna elust osa võtta. Kui üldine norm on võimalikult palju teha läbi e-lahenduste, siis on oluline ka neile lahendustele suhteliselt vaba ligipääs. See tähendab näiteks võimalust e-hääletada, toimetada eesti.ee portaalis, aga ka kasutada kullerteenuseid ja sotsiaalmeediat, kõike ilma suurtemate ebamugavusteta. Ma arvan, et suure kasutajaskonnaga riigi infotehnoloogiliste teenuste arendamisesse peaks suhtuma, nagu võiks suhtuda näiteks tavalise toidupoe arendamisesse. Poele peab olema ligipääs nii kaubavedajatel kui ka ostlejatel, sealhulgas ka nt liikumispuudega inimestel. Poest peaks olema võimalus igal ostlejal soovitud kaup kätte saada, sõltumata tema pikkusest, suhtlemisvõimekusest või tehnoloogilistest teadmistest. Pood peaks pakkuma lisaväärtust kogukonnale, näiteks uued töökohad, sh sellised mida saab teha ka erivajadustega inimene. Pood peab olema turvaline, ehk ei varise kokku ning õnnetuse korral on võimal

Kasutatavus veebis

Toon oma kasutatavuse näideteks TalTechi ja Tartu Ülikooli veebilehe. Otsides sobivat eriala ülikoolis, sai mõlemal veebilehel aega viidetud. Kasutatavust võrdlen just erialade ja õppekavade otsimise vaatenurgast, Jakob Nielsen'i 5 punkti alusel.   https://taltech.ee/ õpitavus - Veebilehe ülemisel ribal on erinevad märksõnad, millest esimene "sisseastuja". Sellest avaneb väike menüü, kus saad valida millisel tasemel õpet soovid uurida. Sama menüü laieneb erinevate valikutega, millest üks on "bakalaureuseõppe erialad". See viib eraldi alamlehele, kus igal erialal on omakorda alamleht, kus saad selle-spetsiiflist informatsiooni, sh õppekava. tõhusus - Kõigi bakalaureuseõppe erialadeni jõudmiseks kulus 3 klikki. Sealt edasi õppekavani 2 klikki. meeldejäävus - Kuna märksõnad on väga selged, siis ei pea midagi otseselt meelde jätma. Menüüriba kasutamine jääb üsna kergelt meelde. vead - Kasutaja võib alammenüüst valida kogemata vale valiku, mille parandab üks klikk

Tarkvara arendus- ja ärimudelid

Linux Mint arendusmudel Mint on populaarne Debianil ja Ubuntul põhinev Linuxi distributsioon . Selle üheks sihiks on olla kogukonna juhitud (community driven) projekt - Minti kasutajaid julgustatakse andma tagasisidet, et nende ideid saaks kasutada OSi täiustamiseks. Minti arendus sai alguse ühest prantsuse mehest Clement Lefebvre . Ta kirjutas artikleid, ülevaateid ja õpetusi Linuxi teemadel, ning aegamisi mõistis ta järjest rohkem, mida kogukond ootab ühelt distributsioonilt . August 2006 tuli välja Linux Mint 1.0, ning aastaks 2007 oli see piisavalt populaarne, et arenduseks pandi kokku tiim. Praeguseks hetkeks on loodud erinevad alamtiimid suures projektis, on eraldi arendajad, administratiivsed tegelased, disainerid jne. Projekti võiks nimetada katedraalitüüpi, kuna sellel on olemas väga kindel visioon, mis on Linux Mint, ning samuti on sellega seotud kindel meeskond. Väljalasketsükkel võiks olla midagi sarnast sammsammulise ja iteratiivse mudeliga - lastakse välja üks suur vers

IT proff

Kõrgkoolidiplom, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom ja erialane kutsetunnistus IT-tööturul Sirvides cv.ee tööotsinguportaali ja valides kategooriaks Infotehnoloogia, on üleval veidi üle 300 töökuulutuse. Siin toon välja 10 esimest ettetulevat kuulutust kirjutamise hetkel (asjakohasuse järjekorras), ning nende nõuded seoses hariduse, tunnistuse või kogemuste osas. Kui firmal on mitu kuulutust järjest, siis on valitud neist ainult esimene: 1. Senior Backend Developer - Bakalaureus ja vähemalt 5 aastat töökogemust tarkvaraarenduses. 2. Java Developer - 3 aastat kogemust tarkvara- või tootearenduses. Kogemus erinevate tehnoloogiatega. 3. QA Specialist - Varasem kogemus testijana. Kogemus erinevate tehnoloogiatega. 4. Cloud Tech Lead - Kogemus erinevate tehnoloogiatega. 5. Network & Automation Engineer - Vähemalt 5 aastat kogemust võrgu- või süsteemiadministraatorina. Kogemus erinevate tehnoloogiatega. 6. JP Edwards ERP tootejuht-analüütik - Kõrgharidus. 7.  Process Manager for Qual

Litsentsid ja autoriõigus

EULA EULA ehk end-user license agreement on kokkulepe tarkvara tootja ja kasutaja vahel, mille järgselt ei tohi programmi levitada ühelgi viisil, mis toob tulu kasutajale kuid mitte tarkvara tootjale. Lepingus on kirjas ka punktid tootja kaitseks, et poleks näiteks võimalik kaevata firmat kohtusse, kui antud programm jooksutab kasutaja arvuti kokku. Tegu võib olla väga mahuka ning keeruliselt sõnastatud dokumendiga. Arvan, et sellist lepingut oleks hea kasutada, kui tegu on äriliseks kasutuseks mõeldud tarkvaraga või näiteks spetsiaalse tellimusega. See annab võimaluse tootjana kontrollida, kes ja kus võib sinu tarkvara kasutada, ning selleläbi hoida paremini enda firma üleüldisi tõekspidamisi kasumi teenimiseks. Teoorias võiks suletud lähtekood luua rohkem mitmekesisust ja konkurentsi turul, kuid praktikas soodustab vist pigem monopoliseerumist. Kindlasti ei ole ma nõus, kui mõnda säärast lõputut lepingut, mida on keeruline hoomata, kasutatakse ära inimeste nuhkimiseks ja muude eba-ee