jaanuspi blog

Arvan, et tehnoloogiale ei saa panna eetilist või ebaeetilist silti. Kapis seisev haamer võib iseeneses olla tükk metalli ja puitu, kuid saab analüüsida, kas selline tööriist võetakse kasutusele eetilistel kavatsustel või mitte. OpenAI visioon on tagada, et AGI (artificial general intelligence) oleks kasulik kogu inimkonnale. Nad usuvad, et parim viis AGI maailmani tuua, on luues järjest võimsamaid süsteeme, mida võetakse kasutusele päris inimeste poolt reaalses maailmas. Selliselt on võimalik inimestel kohaneda sarnaste tehnoloogiatega, teha vastavaid regulatsioone, tekitada arutelusid, jne. Kas uue tehnoloogia loomine, mille mõju ei oska keegi päriselt veel hinnata, on piisavalt eetiline eesmärk, kui selle raames loodud süsteeme kasutataks näiteks massilise järelvalve või inimeste manipuleerimise jaoks? Saaks ka analüüsida, kas säärane tööriist soodustab ja hõlbustab inimestes ebaeetlist käitumist. GPT-4 mudelit proovitakse kasutada näiteks Duolingos ja Khan Academys interaktiivsemak

Manipulatsioon - social engineering - tehnosotsiaalne sahkerdamine Palju räägitakse, et igasuguse IT-süsteemi kõige nõrgem lüli on ikka inimene. Tuleb välja, et nende inimestega sahkerdamine on ka täiesti omaette eriala. DEF CON on USA's toimuv iga-aastane häkkerikonverents, mille raames toimub ka Social Engineering Capture the Flag (SECTF) võistlus. Võistlusel on kaks osa:  1. Sul on kolm nädalat aega teostada OSINT ( open-source intelligence ) uuringut ette-antud firma kohta. Open-source all on mõeldud siinkohal, et sa võid kasutada kõiki avalike infoallikaid (nt google), ehk kõike mis on kättesaadav tavalisest veebist, ning kirjutama aruande informatsiooni kohta mida leiad. Flagid on selles võistluses kindlad tükid infot, mida sinult küsitakse. 2. Eduka aruande korral kutsutakse sind konverentsile, kus lastakse publiku ees sul teha 20 min telefonikõnesid samale firmale, kasutades infot mida enne kogusid. Siinkohal on eesmärk saada samad tükid infot ( flagid) läbi telefonikõne,

Eesti kui digiriik peaks kindlasti võimaldama igal enda kodanikul ühiskonna elust osa võtta. Kui üldine norm on võimalikult palju teha läbi e-lahenduste, siis on oluline ka neile lahendustele suhteliselt vaba ligipääs. See tähendab näiteks võimalust e-hääletada, toimetada eesti.ee portaalis, aga ka kasutada kullerteenuseid ja sotsiaalmeediat, kõike ilma suurtemate ebamugavusteta. Ma arvan, et suure kasutajaskonnaga riigi infotehnoloogiliste teenuste arendamisesse peaks suhtuma, nagu võiks suhtuda näiteks tavalise toidupoe arendamisesse. Poele peab olema ligipääs nii kaubavedajatel kui ka ostlejatel, sealhulgas ka nt liikumispuudega inimestel. Poest peaks olema võimalus igal ostlejal soovitud kaup kätte saada, sõltumata tema pikkusest, suhtlemisvõimekusest või tehnoloogilistest teadmistest. Pood peaks pakkuma lisaväärtust kogukonnale, näiteks uued töökohad, sh sellised mida saab teha ka erivajadustega inimene. Pood peab olema turvaline, ehk ei varise kokku ning õnnetuse korral on võimal