Uus (ja mitte nii uus) meedia

Tallinna Keskraamatukogu ja e-raamatukogu ELLU

Juba mõnda aega on Tallinna Keskraamatukogul võimalus e-raamatute laenutamiseks. Seda saab teha läbi ellu.keskraamatukogu.ee veebilehe, kus saab ligi hulganisti eriliiki teostele, millest enamik on ka eesti keeles. 

Kõik raamatud on jagatud viie põhilise žanri vahel: lastekirjandus, noortekirjandus, ilukirjandus, teadmiskirjandus ja koomiksid. Kokku on hetkel laenutamiseks saadaval (21.02.2023) 2609 erinevat e-vormis kirjandusliku teost. Otsides raamatuid näiteks Apollo e-raamatute TOP 100 alusel, siis saadavus ELLUs on üsna nii ja naa. Tuntumad moodsad teosed on saadaval vahelduva eduga. Näiteks on olemas "Nullpunkt" ja "Mees, kes teadis ussisõnu" koos teiste Kivirähi teostega. Samas Mihkel Raua elulugudest on saadaval ainult kaks raamatut, ning kumbki neist pole "Musta pori näkku". Eks kindlasti omad põhjused, miks nõnda on. Uuemaid, pisut nõutumaid raamatuid nagu näiteks Lembit Ulfsaki lugu, ka siin ei ole. Palju on selle eest uuemaid raamatuid eneseabist, investeerimisest ja kohati ka välismaist ilukirjandust. Kindlasti on olemas suur kogu klassikatest, seal hulgas põhikooli ja gümnaasiumi kohustuslik kirjandus, mis on hea.

ELLU kasutamine midagi keerulist ei ole. Esmalt pead registreerima ennast Tallinna Keskraamatukogu lugejaks. Kohe pärast seda saad loodud kontoga juba veebilehel sisse logida. Vahepeal oli teenus kättesaadav kõigile Eesti elanikele, just koroona ajal. Sellest aastast aga soovitakse laenutama vaid Tallinna elanike. Kui oled sisse logitud, saad sirvida ja valida erinevaid teoseid. Igal e-raamatul on olemas ka eel-vaade, mõni lehekülg, et tutvuda teose sisuga. Kui meeldib, saad selle laenutada esialgu 21ks päevaks. Aja möödudes lõpetab süsteem automaatselt ligipääsu raamatule, sama saad teha ka ise enne tähtaega. Pärast tagastamist saad sama raamatut laenutada 24h tunni pärast, et teised ka teosele ligi pääseksid. Laenutamine on nagu päriselt, kui teost "kohapeal rohkem pole", siis ei saa ka ise seda laenutada. (Kuskilt jäi mu mällu, et üks teos võib olla kuni 2 kasutajal korraga, aga vastavat viidet enam ei leia.). Lugeda saab raamatut ainult antud keskkonnas, laadida mingeid faile ei saa ega tohi.

Alustades selle blogijupi kirjutamist, arvasin et esitlen ELLU't kui pigem hästi õnnestunud projekti, ning kiidan Tallinna Keskraamatukogu vägeva ja oskusliku tänapäevaste võimaluste kasutamise eest. Rohkem uurides ja puurides jääb siiski kogu mulje pisut kesiseks. Peamine põhjus on valik, mis on saadaval. Esmapilgul tundub, nagu oleks seda täiesti okeilt, kuid tegelikult nagu midagi eriti mida päriselt tahaks ei ole ikka ka. Olen jälginud seda teenust vähemalt üle kahe aasta ja praegu märkan, et valik on isegi kahanenud. Näiteks leidsin kunagi siit "The Witcher" ehk "Nõiduri" saaga ühe eesti keelse tõlkega osa, mida nüüd otsides kuidagi enam ei leia. Kogu idee on aga minu arvates väga hea, kuna just eesti keelsetele e-raamatutele pole ma leidnud eriti kergelt ligipääsu. Suurema valiku, kiirema ning laiema ligipääsu (mitte ainult 1 laenutus kõigi Tallinnlaste kasutajate peale) korral oleks tegu super asjaga, vähemalt IT-vennale. Siiski hindan ELLU oma hetkeses seisus pisut, või päris palju, lahjemaks oma reaalses maailmas olevast ekvivalendist. 

Viited:

https://ellu.keskraamatukogu.ee/

https://utlib.ut.ee/tallinna-keskraamatukogu-e-raamatukogu-ellu-kattesaadav-koigile

https://www.apollo.ee/edetabel/e-raamatute-topid/e-raamatute-top-100

 

Ajakirjanikud, esseed, arvamuslood.

Täpsemalt mõtlen selle pealkirja all YouTube kanaleid, kus channel'i omanik võtab ette mõne teema, uurib seda, teeb järeldusi ja moodustab arvamusi, ning avalikustab oma uurimistöö visuaalselt ja intellektuaalselt huvitavas vormis. Tihti nimetatakse selliseid teoseid videoesseedeks. Mõned eriti head näited sedasorti kanalitest oleks Sciencephile the AI, exurb1a, LEMMiNO. 

Noore tüübina on raske öelda, mis oleks olnud nende inimeste väljund traditsioonilistel meediakanalitel. Ajalehtede arvamuse osad, kirjandusteosed, baarid? Lähim amet, mis suudan mõelda, oleks klassikaline ajakirjanik või filminduses dokumentalist. Ei saa öelda, et videote puhul on tegu otseselt teaduslike või filosoofiliste teostega, samas ei saa ka väita et need ei hari ega laienda silmaringi. 

Mõne kanali puhul on raske määratleda, kas infol mida nad jagavad, on üldse alust või on tegu lihtsalt vandenõuteooriatega. Väga hea näide oleks Moon, kelle videote sisuks tihti suurfirmad ja valitsused. Produktsioon YouTube kohta on tipp-tasemel, väljaarvatud suhteliselt clickbait pealkirjad. Päris sisu võib olla äärmiselt mõtlemapanev (ei räägita maa lamedusest). Sellistel teemadel tundub aga raske määrata, kus jookseb inimliku kartmise, ülepaisutatud tõe ja päris tõe piir. Eeldan, et sarnased lood ja uurimised võisid varasemalt ringi liikuda kuskil jututubades, foorumites või siis avalikumalt ajalehtedes. Keskmiselt on aga ühel Mooni videol umbes 500 000 vaatamist, iga video all tuhandeid mõtteid kommentaaridena. Seega võib ma arvan väita, et sarnastel noortel mõttemeestel on kandepinda uues meedias ääretult palju.

Näideteks toodud kanalid:

https://www.youtube.com/@SciencephiletheAI

https://www.youtube.com/@Exurb1a

https://www.youtube.com/@LEMMiNO

https://www.youtube.com/@Moon-Real


 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Litsentsid ja autoriõigus

EULA EULA ehk end-user license agreement on kokkulepe tarkvara tootja ja kasutaja vahel, mille järgselt ei tohi programmi levitada ühelgi viisil, mis toob tulu kasutajale kuid mitte tarkvara tootjale. Lepingus on kirjas ka punktid tootja kaitseks, et poleks näiteks võimalik kaevata firmat kohtusse, kui antud programm jooksutab kasutaja arvuti kokku. Tegu võib olla väga mahuka ning keeruliselt sõnastatud dokumendiga. Arvan, et sellist lepingut oleks hea kasutada, kui tegu on äriliseks kasutuseks mõeldud tarkvaraga või näiteks spetsiaalse tellimusega. See annab võimaluse tootjana kontrollida, kes ja kus võib sinu tarkvara kasutada, ning selleläbi hoida paremini enda firma üleüldisi tõekspidamisi kasumi teenimiseks. Teoorias võiks suletud lähtekood luua rohkem mitmekesisust ja konkurentsi turul, kuid praktikas soodustab vist pigem monopoliseerumist. Kindlasti ei ole ma nõus, kui mõnda säärast lõputut lepingut, mida on keeruline hoomata, kasutatakse ära inimeste nuhkimiseks ja muude eba-ee...
Lisateave

Tarkvara arendus- ja ärimudelid

Linux Mint arendusmudel Mint on populaarne Debianil ja Ubuntul põhinev Linuxi distributsioon . Selle üheks sihiks on olla kogukonna juhitud (community driven) projekt - Minti kasutajaid julgustatakse andma tagasisidet, et nende ideid saaks kasutada OSi täiustamiseks. Minti arendus sai alguse ühest prantsuse mehest Clement Lefebvre . Ta kirjutas artikleid, ülevaateid ja õpetusi Linuxi teemadel, ning aegamisi mõistis ta järjest rohkem, mida kogukond ootab ühelt distributsioonilt . August 2006 tuli välja Linux Mint 1.0, ning aastaks 2007 oli see piisavalt populaarne, et arenduseks pandi kokku tiim. Praeguseks hetkeks on loodud erinevad alamtiimid suures projektis, on eraldi arendajad, administratiivsed tegelased, disainerid jne. Projekti võiks nimetada katedraalitüüpi, kuna sellel on olemas väga kindel visioon, mis on Linux Mint, ning samuti on sellega seotud kindel meeskond. Väljalasketsükkel võiks olla midagi sarnast sammsammulise ja iteratiivse mudeliga - lastakse välja üks suur vers...
Lisateave

Teistmoodi IT

Eesti kui digiriik peaks kindlasti võimaldama igal enda kodanikul ühiskonna elust osa võtta. Kui üldine norm on võimalikult palju teha läbi e-lahenduste, siis on oluline ka neile lahendustele suhteliselt vaba ligipääs. See tähendab näiteks võimalust e-hääletada, toimetada eesti.ee portaalis, aga ka kasutada kullerteenuseid ja sotsiaalmeediat, kõike ilma suurtemate ebamugavusteta. Ma arvan, et suure kasutajaskonnaga riigi infotehnoloogiliste teenuste arendamisesse peaks suhtuma, nagu võiks suhtuda näiteks tavalise toidupoe arendamisesse. Poele peab olema ligipääs nii kaubavedajatel kui ka ostlejatel, sealhulgas ka nt liikumispuudega inimestel. Poest peaks olema võimalus igal ostlejal soovitud kaup kätte saada, sõltumata tema pikkusest, suhtlemisvõimekusest või tehnoloogilistest teadmistest. Pood peaks pakkuma lisaväärtust kogukonnale, näiteks uued töökohad, sh sellised mida saab teha ka erivajadustega inimene. Pood peab olema turvaline, ehk ei varise kokku ning õnnetuse korral on võimal...
Lisateave