Interneti kujunemislugu

Arvutivõrkude füüsiline kiht

Huvitav on teada, et 3 põhilist meediumit, mida mööda veebis meie paketid liiguvad, on samad olnud juba kogu interneti aegade algusest saadik. ARPANETis liikusid esimesed teele saadetud andmed mööda telefoniliine, ehk kaablit. ALOHANETist sai alguse WiFi, ehk suhtlus kasutades raadiolaineid. ARPANETi projekti raames tekkis ka SATNET, mille eesmärk oli kasutada TCP/IP protokolli üle satelliitside. Kõik see toimus 70' alguses, ning kümnendi lõpuks oli saadetud ka esimesed paketid üle kõigi kolme võrgu. 

Arengut igal kolmel meediumil on ikkagi olnud. Algusaegadel tähendas mööda koaksiaalkaablit info saatmine kiirust alates mõnekümnest kbit/s. Tänapäeval suudetakse sellest pigistada juba mitusada mbit/s. Rääkimata sellest, et võrgus olevaid seadmeid on tänapäeval põhimõtteliselt lõpmatult. Lisaks on veel olemas ka keerdpaar- ning optilised kaablid, tänu millele on meie koduneti kiirused sellised, millest 70' alguses ei osanud ükski progeja äkki veel unistadagi. Raadiolainetel liikumine toimub samuti suhteliselt ulmelistel kiirustel, võib rääkida juba kümnetes Gbit/sekundites. Päris geniaalne ja efektiivne, arvestades  et raadiolaineid peame me kõik omavahel jagama.

Ühe lisana märgiks, et emotikonid, mida me võtame pigem osa internetist, olid olemas ammu enne seda. Kui juhtud lugema umbes 1650 paiku loodud luuleloomingut Robert Herricki poolt, võid sealt leida rea koos :) näoga. :) Morse koodis tähendas number 73 "love and kisses". :* (hiljem muudetud viisakama "best regards" vastu, ja siis jälle uuesti lisatud nr 88 alla). Ühes Abraham Lincolni "salvestatud" ehk tranksribeeritud kõnes kasutati publiku reaktsiooni edastamiseks :) ja :( grimasse. 

Aastal 1982 esitleti ka digitaalseid :-) ja :-( märke. Põhjus oli, et tihti ei saadud aru kui keegi üritas foorumis nalja teha. Neid märke võib nimetada ka esimesteks emojideks, mis on otsene digitaalne järeltulija emotikonidele.

Sõbralt saadetud tore pilt: allikas tundmatu :-}


Viited:

https://www.darpa.mil/attachments/ARPANET_final.pdf

https://www.techtarget.com/searchnetworking/definition/ARPANET

https://www.cl.cam.ac.uk/~jac22/otalks/p235-seo.pdf

https://en.wikipedia.org/wiki/Emoticon

https://en.wikipedia.org/wiki/Emoji

https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_2:_Arpanetist_Facebookini_-_Interneti_kujunemislugu

 

Apple iPod ja muud kaasaskantavad meediapleierid.

CD-d kui sellised ei ole veel päris kadunud, kuid kaasaskantava CD-mängija võiks vist määrata väljasurnud liikide hulka küll. Aastal 2022 teatas Apple, et iPodide tootmine kestab veel nii kaua, kuni on tootmisvarusid. Seda tõlgendadakse ka kui täielikku seda-sorti iPodide tootmise lõpetamist. Orkestri sinu taskus on asendanud erinevad striimimisteenused koos nutitelefonidega. Sama võib ma arvan ka öelda igasugu kaasaskantavate DVD-mängijate ja muu sarnaste portatiivsete meediatarvete kohta. Vaadates Amazoni, siis valikuid sellistele toodetele siiski veel leiab. Kas moodsas maailmas neil ka mingi praktiline väärtus on, ei oska kommenteerida.

Viited:

https://appleinsider.com/articles/22/08/16/how-and-why-apples-ipod-touch-could-be-reborn

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Litsentsid ja autoriõigus

EULA EULA ehk end-user license agreement on kokkulepe tarkvara tootja ja kasutaja vahel, mille järgselt ei tohi programmi levitada ühelgi viisil, mis toob tulu kasutajale kuid mitte tarkvara tootjale. Lepingus on kirjas ka punktid tootja kaitseks, et poleks näiteks võimalik kaevata firmat kohtusse, kui antud programm jooksutab kasutaja arvuti kokku. Tegu võib olla väga mahuka ning keeruliselt sõnastatud dokumendiga. Arvan, et sellist lepingut oleks hea kasutada, kui tegu on äriliseks kasutuseks mõeldud tarkvaraga või näiteks spetsiaalse tellimusega. See annab võimaluse tootjana kontrollida, kes ja kus võib sinu tarkvara kasutada, ning selleläbi hoida paremini enda firma üleüldisi tõekspidamisi kasumi teenimiseks. Teoorias võiks suletud lähtekood luua rohkem mitmekesisust ja konkurentsi turul, kuid praktikas soodustab vist pigem monopoliseerumist. Kindlasti ei ole ma nõus, kui mõnda säärast lõputut lepingut, mida on keeruline hoomata, kasutatakse ära inimeste nuhkimiseks ja muude eba-ee...
Lisateave

Tarkvara arendus- ja ärimudelid

Linux Mint arendusmudel Mint on populaarne Debianil ja Ubuntul põhinev Linuxi distributsioon . Selle üheks sihiks on olla kogukonna juhitud (community driven) projekt - Minti kasutajaid julgustatakse andma tagasisidet, et nende ideid saaks kasutada OSi täiustamiseks. Minti arendus sai alguse ühest prantsuse mehest Clement Lefebvre . Ta kirjutas artikleid, ülevaateid ja õpetusi Linuxi teemadel, ning aegamisi mõistis ta järjest rohkem, mida kogukond ootab ühelt distributsioonilt . August 2006 tuli välja Linux Mint 1.0, ning aastaks 2007 oli see piisavalt populaarne, et arenduseks pandi kokku tiim. Praeguseks hetkeks on loodud erinevad alamtiimid suures projektis, on eraldi arendajad, administratiivsed tegelased, disainerid jne. Projekti võiks nimetada katedraalitüüpi, kuna sellel on olemas väga kindel visioon, mis on Linux Mint, ning samuti on sellega seotud kindel meeskond. Väljalasketsükkel võiks olla midagi sarnast sammsammulise ja iteratiivse mudeliga - lastakse välja üks suur vers...
Lisateave

Teistmoodi IT

Eesti kui digiriik peaks kindlasti võimaldama igal enda kodanikul ühiskonna elust osa võtta. Kui üldine norm on võimalikult palju teha läbi e-lahenduste, siis on oluline ka neile lahendustele suhteliselt vaba ligipääs. See tähendab näiteks võimalust e-hääletada, toimetada eesti.ee portaalis, aga ka kasutada kullerteenuseid ja sotsiaalmeediat, kõike ilma suurtemate ebamugavusteta. Ma arvan, et suure kasutajaskonnaga riigi infotehnoloogiliste teenuste arendamisesse peaks suhtuma, nagu võiks suhtuda näiteks tavalise toidupoe arendamisesse. Poele peab olema ligipääs nii kaubavedajatel kui ka ostlejatel, sealhulgas ka nt liikumispuudega inimestel. Poest peaks olema võimalus igal ostlejal soovitud kaup kätte saada, sõltumata tema pikkusest, suhtlemisvõimekusest või tehnoloogilistest teadmistest. Pood peaks pakkuma lisaväärtust kogukonnale, näiteks uued töökohad, sh sellised mida saab teha ka erivajadustega inimene. Pood peab olema turvaline, ehk ei varise kokku ning õnnetuse korral on võimal...
Lisateave